Peep Mardiste

Ida-Euroopa on teretulnud... teatud tingimustel 13.11.1995

Roomas tegutseva rahvusvaheliste suhete instituut (Instituto Affari Internazionale) koordineeris neljateistkümne rahvusliku uurimisinstituudi (arusaamatutel põhjustel on välja jäänud ELi asutajaliige Luxemburg — P.M.) ühisprojekti, mille käigus uuriti ja võrreldi ELi liikmesriikide valitsuste seisukohti kõige erinevamates ELi tulevikku puudutavates valdkondades.

Nagu käesoleva aasta sügisel avaldatud uurimuse pealkiri «Revision of Maastricht» näitab, on peamiselt vaadeldud suhtumist Maastrichti leppe järgselt toimunud muudatustesse ELi tegevuses ja poliitikates. Nagu kohe uurimuse sissejuhatuses on öeldud, ei pretendeerita absoluutse tõe väljaütlemisele. Tegu on siiski sõltumatute ekspertide nägemusega riikide suhtumisest, mitte valitsuste ametlike seisukohavõttudega. Et uurimus pandi kokku 1995. aasta juuniks, võib situatsioon tänaseks olla ka juba veidi muutunud.

Et uute liikmete vastuvõtt Euroopa Liitu on üheks paljudest kuumadest teemadest 1996. aasta valitsustevahelise konverentsi eel, käsitles uurimuse 27st küsimusest 5 erinevaid laienemise aspekte. Järgnevalt võib lugeda, millised võiksid olla liikmesriikide vastused küsimusele «Milline on teie riigi (valitsuse) seisukoht ELi võimaliku laienemise suhtes Ida-Euroopasse? Kas on käimas mõttevahetus selle vajalikkusest ja laienemise ajagraafikust?»

 

AUSTRIA

Austria valitsus pooldab soojalt Euroopa Liidu laienemist Ida-Euroopasse. Valitsus peab ennast nimetatud riikide nõustajaks ja toetajaks liitumisega seonduvates küsimustes.

 

BELGIA

Belgia parlamendi ja Europarlamendi Belgiast valitud saadikute ühiskomitee CACE (Comité d’avis of the Chamber in charge of European affairs) soovitab siduda ELi laienemise süvenemise protsessiga, mis tuleb arutusele 1996. aasata valitsustevahelisel konverentsil (IGC, Inter-Governmental Conference). Juhul, kui konverents läbi kukub, lükkub ka laienemine edasi. Lisaks sellele toetab CACE üleminekuettapidest koosnevat järk-järgulist lähenemist, mille käigus Ida-Euroopa riigid võiksid kõigepealt saada Euroopa Majandusruumi (European Economic Space) osaks. Valitsus ei soovi ELi laienemise ajagraafiku koostamist. Rõhutatakse kahe ELi laienemisele eelneva etapi olulisust: Ida-Euroopa riikide majanduslikku ja poliitilist arengut, mis muudaks nad sarnaseks ELi liikmesriikidele ning ELi tugevnemist 1996. aasta valitsustevahelise konverentsi tulemusena.

 

HISPAANIA

Hispaania valitsus pooldab ELi laienemist itta ja seda hoolimata Hispaania kartusele laienemise negatiivsetest majanduslikest mõjudest. See on põhjuseks, miks soovitakse, et protsessi kõiki tagajärgi eelnevalt hoolikalt hinnataks.

 

HOLLAND

Holland pöörab Euroopa Liidu laienemisele kui poliitilisele eesmärgile suurt tähelepanu. Usutakse, et nii EL kui tulevased liikmed peavad olema hästi ette valmistatud, et laienemine oleks efektiivne. Hollandi valitsus avaldas hiljuti ettekande, mis väljendab arvamust, et ELi laienemine tulevikus ei tohi mingil määral nõrgendada ühisotsuste tegemise protsessi efektiivsust ja tõhusust. Üheks olulisemaks nõudmiseks liituvatele Ida-Euroopa riikidele saab olema aquis communautaire (ELi ühisnõuete) täielik toetamine. Euroopa Komisjoni poolt koostatud nn. valget paberit (White Paper)[1] peetakse valitsuse ettekandes oluliseks instrumendiks, mis aitab harmoniseerida Ida-Euroopa  riikide seadusi Euroopa Liidu juhiste ja regulatsioonidega. Teiseks sarnaseks instrumendiks on nn. Euroopa lepetega ellu kutsutud seadusloome lähendamise alamkomitee. Kõigele vaatamata peetakse ebatõenäoliseks Kopenhaageni tippkohtumisel (1993. aasta juunis - P.M.) täpsustatud sisseastumistingimustele vastavusse jõudmist mõne lähema aasta jooksul.  Kuigi Ida-Euroopa maad on demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud ühiskondade loomisel saavutanud märkimisväärset edu, on neil käia veel pikk tee endi ettevalmistamisel täisväärtuslikuks osaluseks Euroopa integratsiooniprotsessis ja ühisturul.

Hollandi valitsus arvestab ka ELi idasuunalise laienemise võimalikku maksumust. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja strukturaalsete fondide tõhusat reformimist soovitakse enne, kui laienemine teoks hakkab saama. Samas antakse endale aru, et laienemist ei saa hinnata ainuüksi selle mõju järgi eelarvele.  Suuremaid kulusid tuleb vastukaaluks võrrelda laiemate majanduslike tuludega, nagu suurenenud turg, ärisuhete tugevnemine, täiustunud tööstuslik koostöö, otsesed investeeringud ja poliitiline koostöö.

Ka Hollandi valitsus on seisukohal, et laienemine eeldab ka Euroopa Liidu enda tugevnemist. Laienenud ELis ei saa kindlasti kerge olema otsustusprotsessi senise efektiivsuse säilitamine. Valitsustevaheline koostöö saab riikide vetoõiguse säilides 20- või isegi 25-liikmelises liidus olema kergesti halvatav. Selle vältimiseks soovitab Holland häälteenamuse sagedasemat kasutamist otsuste langetamisel. Üldiselt aktsepteeritakse Višegradi neliku (Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari — P.M.) en bloc liitumist laienemise järgmises voorus.

 

IIRIMAA

Iirimaa valitsus pooldab Euroopa Liidu laienemist Ida-Euroopasse. Käimas on ka arutlused laienemise tingimustest ja ajagraafikust. Nii tööstuse föderatsioon kui põllumajandustootjate ühendused on andnud teada oma seisukohad. Nad on kutsunud üles hoolikalt hindama laienemise hinda (ELi ühiseelarvele, ühisele põllumajandus- ja arenguabipoliitikatele) ja selle mõju institutsioonidele. Majanduslikud ja poliitilised argumendid (stabiilsus, julgeolek, kaubavahetus ja investeerimisvõimalused) räägivad kõigele vaatamata tulevase laienemise kasuks.

 

ITAALIA

Itaalia valitsus on konstateerinud, et Euroopa Liidu laienemine peaks toimuma läbi 1) institutsionaalse organisatsiooni ühtsuse tunnustamise; 2) ühistes eesmärkides kokku leppimise; 3) ELi toimimise mehhanismi reformimise; 4) konsensusnõude vähendamise otsuste langetamisel Ministrite Nõukogus; 5) acquis communautaire’ kindlustamise.

Laienemise küsimus ei ole senini olnud aktiivse avaliku arutelu objektiks; erandi moodustab vaid Sloveeniaga seonduv. Parempoolsed poliitikud soovivad siduda Sloveenia ELiga liitumise tingimusega, et see avaks oma kinnisvaraturu, mis võimaldaks itaallastest endistel elanikel taastada oma omand Sloveenias. Vasakpoolne koalitsioon kardab, et ELi laienemine võib liitu nõrgendada. Seepärast toetatakse esmajärjekorras ELi tõsist institutsionaalset reformi.

 

KREEKA

Nii valitsus kui opositsioon on üldiselt pooldaval seisukohal ELi laienemisel itta; sama võib öelda ka Kreeka pressi ja avalikkuse kohta. Samas on äärmiselt kaheldav, kas pooldava hoiaku puhul on arvesse võetud ka laienemise võimalikku mõju Kreekale, eeskätt aga tema majandusele. Laienemise vajalikkust on põhjendatud poliitilises dimensioonis. ELi laienemise ajakavale pole senini keskendutud.

 

PORTUGAL

Portugali valitsus toetab Euroopa Liidu laienemist Ida-Euroopasse, rõhutades samas, et Malta ja Küpros peavad liikmeks saama samal ajal. Laiemat debatti liitumise aja ja tingimuste kohta pole peetud, kuid on tunda soov näha edasist laienemist pigem veidi kaugemas kui lähemas tulevikus. Portugal on üks neljast ELi liikmesriigist (Hispaania, Iirimaa ja Kreeka kõrval — P.M.), kes saavad ELi strukturaalsete fondide kaudu mahukat arenguabi. Vaesemad liikmesriigid näevad Euroopa Liidu laienemises ohtu, et nimetatud fondid võivad suunduda pigem itta.

 

PRANTSUSMAA

1994. aasta detsembrikuisel Esseni tippkohtumisel nõustus Prantsusmaa valitsus ELi laienemise printsiipidega. Sellegipoolest on peaminister Alain Juppé soovitanud vältida laienemise konkreetsete üksikasjadega tegelemist enne IGC lõppemist. Teiseks mureks on see, et laienemine võib tähendada liidu nõrgenemist. Kõigele vaatamata «pole Prantsusmaal mingit moraalset õigust, poliitilist põhjust ega huvi mitte tervitada riike, kes on vabanenud endise N. Liidu haardest,» on öelnud Edouard Balladur ajalehele «Le Mond.» Nii näebki Prantsusmaa kuut Ida-Euroopa riiki, kolme Baltimaad ning Sloveeniat (teisi endise Jugoslaavia riike vaid pärast konfliktide lõppemist) Euroopa Liiduga liitujatena. Seejuures ollakse seisukohal, et laienemine peatub praeguse SRÜ piiridel.

 

ROOTSI

ELi laienemine nimetatud maadesse omab Rootsis tugevat toetust. Laienemist peetakse samaaegselt nii möödapääsmatuks kui hädavajalikuks. Kõigi takistuste kaotamist kaubavahetuses Lääne-Euroopaga peetakse pakiliseks tegevuseks ka nende poolt, kes ei poolda Rootsi ja seega ka Ida-Euroopa riikide liikmeksolekut ELis. Ida-Euroopa riikide liikmeksolekut peetakse Rootsis oluliseks ka seetõttu, et see aitaks kaasa stabiilsuse saavutamisele regioonis.

 

SAKSAMAA

Kuigi vaid 24% Saksamaa elanikkonnast pooldab Euroopa Liidu laienemist itta, omavad Ida-Euroopa riigid oma püüdlustes ELi liikmestaatuse poole Saksamaa valitsuse tugevat toetust. Koalitsioonileppe järgi peab situatsioon Ida-Euroopas stabiliseeruma riikide astmelise lähenemise läbi Euroopa Liidule. Üleminekuriikidele tuleb pakkuda reaalset võimalust liitumiseks niipea, kui nad jõuavad vastavusse teatud kriteeriumidega. Saksamaa huvides on nii ELi laienemine itta kui ka Euroopa integratsiooniprotsessi süvenemine, mis oleks edasise laienemise üheks eelduseks. Välisminister Klaus Kinkeli sõnul on Ida-Euroopa sisenemine Euroopa Liitu oluline strateegiline algatus, mis nõuab Saksamaa täielikku toetust. Praeguse valitsuse soosiv suhtumine ELi laienemisele itta  omab laialdast toetust ka Saksamaa teistes poliitilistes ringkondades. Laienemise ajakava ümber pole siiski märkimisväärset arutelu toimunud.

 

SOOME

Soome suhtumine Euroopa Liidu laienemisse Ida-Euroopasse ning Baltimaadesse on pooldav. Sellele vaatamata pole tõsine arutelu laienemise teemadel veel alanud.

 

SUURBRITANNIA

Valitsuse seisukoht ELi laienemise suhtes tulevikus on üldiselt pooldav — osaliselt ilmselt selle tõttu, et see on ainsaks kavaks, mis võib ühendada (diametraalselt vastupidistel põhjustel) konservatiivide partei kahte poolt.

 

TAANI

Taani on pikka aega olnud ELi idasuunalise laienemise veendunud toetaja; kogu protsess käivitus 1993. aastal, mil Taani oli Euroopa Liidu juhtriik. Tollest hetkest peale on eeskätt Taani nõudnud Euroopa Liidult Baltimaade võrdset kohtlemist teiste Ida-Euroopa riikidega (selleni on 1995. aasta juunis, pärast nn. assotsiatsioonilepete allakirjutamist Baltimaade poolt ka jõutud).

Taani annab endale aru, et laienemisprotsess võtab aega ning see peaks algama vahetult pärast 1996. aasta IGC-d. ELi idasuunalise laienemise idee omab toetust kõigis Taani ühiskonnakihtides. Veidi reserveeritumad on ametiühingud ja tööstussektor, kus arvatakse, et liituda soovijad peavad kõigepealt jõudma ELi standarditeni, seda eelkõige töötingimuste ja keskkonnakaitse vallas. Rõhutatakse ka ebavõrdse konkurentsi vältimise vajadust.